Täidesaatva võimu teostamiseks valis parlament presidendi, kes valis valitsuse – ametisse 1 parlamendi ametiajaks, võis hiljem kandideerida. Presidendi valimisprotseduur on täpselt määratlemata. Kohtud on sõltumatud. Kõrgemat kohtuinstantsi ei olnud määratletud. Oli küll kõrgem diivan, oli määratud ministrite, riiginõukogu -, ülemkohtu liikmete ja peaprokuröri süütegude menetluseks. 1961 k – koosneb 6 osast, 157 sätet. Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele Türgi Suurele Rahvuskogule. I koda – 450 liikmeline rahvuskogu, II koda – 165 liikmeline vabariigi senat. Rahvuskogusse kandideerimiseks pidi olema vähemalt 30 ja oskama lugeda ja kirjutada. Rahvuskogusse ei tohtinud kandideerida avalikusektori töötajad (sõjaväelased ja kohtuliikmed). Vabariigi senati liikmeist olid rahvusliku komitee liikmed ja ekspresidendid eluaegsed liikmed. 15 liiget määras president ja ülejäänud valiti
2- kojaliste parlamentide puhul: - vaagitakse seadusi põhjalikumalt - esindatus võib baseeruda kahel erineval esindamisviisil (Näit: Kohalikke kogusid ja kodanikkonda esindav) - mõned liikmed võivad olla valitud lähtuvalt individuaalsetest kriteeriumitest (Näit: Inglise Lordide koja liikmed, kes valitakse eluks ajaks) Enamikel unitaarriikidel on 1-kojaline parlament, samuti on osa riike aja jooksul 2-kojaliselt 1-kojalisele üle läinud. (Näit: Rootsi, Norras ülemkojalt võetud vetoõigus) Parlamendi liikmete arv on riigiti väga erinev. (USA senat 100, Uk house of lords 1174+) 19 20 Legislatuuride allakäik 20.saj jooksul on legislatuuride osatähtsus langenud. Kas on ja miks, seda on väga raske vastata, kuna 20.saj. on olnud väga muutlik