isamaalisi luuletusi, mida loetakse ja hinnatakse ka tänapäeval. Märkimist väärib ka see, et Jannsen kirjutas Faelhmanni poolt viisiga Eesti hümnile sõnad. J.V. Jannsen suri 13. juulil 1890. a Tartus kümneaastase halvatuse tagajärjel. Peale esimest laulupidu jõudis rahvusliku liikumise eesotsa samuti rahumeelseid seisukohti pooldav folkrolist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane Jakob Hurt. Ta sündis 22. 07. 1839. Vana- Koiolas. Kõrge hariduse poole püüeldes omandas ta Tartu ülikoolis teoloogiakraadi ja Helsingi ülikoolis filoloogia-doktorikraadi. Töötas üle Eesti nii kodu- kui ka gümnaasiumiõpetajana ja pastorina. Sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mis andis välja eestikeelset kirjandust ja kooliõpikuid. Väga suure töö tegi ta rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, ta rajas ka eesti rahvaluule teadusliku publitseerimise. Suured teened on Hurdal ka emakeelse Alekandrikooli
võimalused puuduvad. Interneti olukord on vallas paranenud, Tilsi külas on vallavalitsuse juures ka tasuta WiFi leviala ja tihedama asustusega aladel on Interneti levik hea. 1.3. Haljasalad Laheda vallas on väikse valla kohta üpriski palju haljasalasid, Tilsi külas Kõrbjärve ääres on korrastatud rannaala, kus on laste mänguväljak ja ka kaks võrkpalli platsi. Tilsis asub ka Euroopa tasemel staadion muruväljaku, jooksuringi ja korvpalliplatsiga. Vana-Koiolas on väike rannaala, staadion ja ka võrkpalliplats. Laheda vallas on ka kolm mõisaparki, Tilsi mõisapargis, mis on kõige korralikum, kasvab ka haruldane Amuuri korgipuu. Siin asub ka Tahkjärve soo hoiuala, mis on 2005. aastast kaitse all. 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Rahvastik vallasiseselt väheneb iga aastaga, 31. Detsember 2011 seisuga elab Laheda vallas 1195 inimest, mis on 17% vähem võrreldes 2006. Aasta seisuga, kui vallas elas 1423 inimest
annaabi.ee 
