kasutamist.(10) Grazoprevir (MK-5172) aktiivsus on kõikidele genotüüpidele ühesugune (=pangenotüüpiline). Samal ajal kui esimese põlvkonna DAA (Telaprevir ja boceprevir) toimisid vaid genotüüp 1 korral.(6) DAA puhul on ohuks koostoime teiste ravimitega. See võib: 1) tõsta DAA kontsentratsiooni ja seeläbi tugevdada kõrvaltoimeid 2)langetada kontsentraktsiooni ja seeläbi tekitada resistentsuse tekkeks võimalust ja kahandada SVR saavutamise võimalust.(6) HIV koinfektsiooni korral on fibroos kiiremini progresseeruv. Kui kasutusel oli IFN põhine ravi, klassifitseeriti see ravigrupp raskesti ravitavaks. DAA abil allub HIV-HCV koinfektsioon ravile hästi ja soovitatakse sama kombinatsiooni, mis HCV monoinfektsiooni korralgi.(5) Hepatiidihaigetel, kellel on B-heptatiit kunagi olnud võib C-hepatiidi ravimine reaktiveerida B- hepatiidi umbes 25% juhtudest.(4) HCV-HBV koosesinemine on madalam kui HIV-HCV, kuid
Suure antigeeni tootmine piirab viiruse replikatsiooni, aga soodustab genoomi seostumist HBsAg-ga virioni moodustamiseks. Patogenees. Levib vere, seemnevedeliku ja tupesekreetidega. Ta saab replitseeruda ja haigust põhjustada ainult aktiivse HBV-ga inimestel. Kuna need tekitajad levivad samu teid pidi, võib inimene koinfitseeruda; kroonilise HBV põdeja võib ka delta-agensiga superinfitseeruda. Tõsisem ja kiirem kulg toimub teise puhul, kuna koinfektsiooni puhul peab HBV esmalt infektsiooni tekitama, et HDV replitseeruda saaks. Delta-agensi replikatsioon põhjustab tsütotoksilisust, maksakahjustust. HBV kandjatel tekib tihti püsiv HDV infektsioon. Delta- agensi vastu tehakse antikehi, aga kaitse tuleneb ilmselt immuunvastusest HBsAg vastu, kuna see on partiklis väljaspool. HDV-l on otsene tsütopaatiline efekt, HBV lisab immuunpatoloogia juurde. Haigused.
annaabi.ee 
