Sügisel nad surevad ära, talvitub üksnes nukk. Emane muneb munad ükshaaval mõne ristõielise taime, näiteks aas-jürilille või salukõdriku õiele. Ta valib neid õisi, mis sisaldavad glükosinolaate. Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui teistel liblikatel, vaid on piiratud sobivate toidutaimede arvuga. Sellepärast ongi koiduliblikal tekkinud kohastumus muneda mitte ühe-kahe toidutaime peale, vaid ta kasutab suurt hulka ristõielisi.Värskelt munetud munad on valged, aga tõmbuvad paari päevaga erkoranziks ja muutuvad vahetult enne koorumist mustaks. Röövik toitub peaaegu ainult õitest ja arenevatest seemnealgmikest. Sellepärast on ühel taimel toitu vaid ühe rööviku jaoks. Kui ühe taime peal kohtuvad kaks koiduliblika röövikut, viib see tavaliselt surmavõitluseni, kus võitja sööb kaotaja ära.
Koiduliblikat võib põhiliselt kohata metsalagendikel ja jõeluhtadel. Lapsuliblika muna on heleroheline, koiduliblika muna värvub valgest erkoranžiks ja enne koorumist mustaks. Toidutaimed on neil samuti väga erinevad, lapsuliblika röövikud toituvad paakspuul ja türnpuul, koiduliblika röövikud ristõielistel taimedel (aas-jürilill, 17 salukõdrik). Lapsuliblika röövik on mattroheline ja valge küljetriibuga, koiduliblikal rohelise- valgekirju. Koiduliblikas talvitub nukuna ja lapsuliblikas valmikuna. Lapsuliblika nukk on roheline, terava otsaga ja sellel on suur punnis „kõht“, koiduliblika nukk on sile, roheline või helepruun valgete külgtriipudega. Nende ainus ühine tunnus on see, et neil on suve jooksul üks põlvkond. Põualiblikad E.Õunapi liblikakogus 18 4.Lapsuliblikas Lapsuliblikas on üks esimestest kevadliblikatest