Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner.
mõjuv etendus ja publiku soosing. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti teatripraktikas võimalikult vähe muuta. (See kehtib üldse 19. sajandi ooperi kohta, kusjuures Prantsusmaal võib sellist suhtumist märgata juba 1830. aastatel, seoses grand opéraga.) Lauljate vaheline konkurents ja suhtumine ooperisse nagu toormaterjali tõi kaasa ka sellise nähtuse nagu arie di baule ,,kohvriaariad": igal lauljal oli teatrist teatrisse reisides varuks ,,kohvris" aariaid, mis tal eriti hästi õnnestusid ning mida ta igal võimalikul juhul püüdis ükskõik mis ooperisse pikkida, olenemata süzeest. Itaalia ooperiteatrite olukord oli 19. sajandi esimesel poolel erinev: head tingimused olid Milano La Scala's, kus oli palgaline koor ja suurem orkester, samuti Napolis. (Ent Napoli oli tunduvalt konservatiivsem kui Milano.) Paljudes