Suuremad kohvi tootmise piirkonnad on Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika. Peale selle toodetakse kohvi vähemas mahus Aasias, Okeaanias ja Kesk- Amerikas. Kohvitaim kasvab merepinnast kõrgel - araabika optimaalne kasvuala on 1000-2000 m kõrgusel merepinnast ja robusta kasvab umbes 100-700 m kõrgusel. Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad. Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond. Sellepärast toodetaksegi kohvi ainult 60 riigis. Suurimad kohvitootjamaad on: Brasiilia, Colombia, Vietnam, Indoneesia ja India. Nendes riikides kasvatatakse kohvi peamiselt ekspordiks. Näiteks Brasiilia ekspordib umbes 23 000 000 kotti kohvi aastas (kohvikott kaalub 60 kg). Levinuim kohviliik on Araabika (Coffea Arabica), mis on pärist Etioopiast. Selle osakaal on väga suur, umbes 75%. Teine, araabika kohvist tugevama maitsega, on robusta (Coffea Robusta). On olemas ka kolmas kohvipuu liik, aga selle osatähtsus on väga väike. Selle liigi nimi on Libeerika.
JOOGID Jooke on mitmesuguseid ja erineva klassiga. Jooke tarbitakse ka erinevatel põhjustel. Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid) Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks. Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: araabika pärast vihma ja robusta korrapäratult. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist
annaabi.ee 
