väljauhtehorisont. Heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näitab seda, et muld on vaesunud tumedatest ja peenematest toitaineterikastest saviosakestest. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nimetatakse leetumiseks, mis areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Leetumise käigus väljauhutud huumusained koos alumiiniumi- ja rauaoksiididega võivad moodustada leethorisondi alla kohvipruuni sisseuhtehorisondi. Kui rauda on palju, võib see tsementeeruda nõrgkiviks, millest taimejuurtel ei ole võimalik läbi tungida. Selline protsess toimub siis, kui põhjavesi on maapinna lähedal. Oksasmetsavööndile ongi kõige iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub ja metsakõdule (O) järgnevad kohe leet(E)- ja sisseuhtehorisont (B). Horisontide järgnevus alates mullapinnast: O-A-E-B-C-D 3. Lehtmetsade mullad Lehtmetsad levivad seal, kus talved on pehmemad
on neist tõeline kaunitar, kelle tõmmut rinda ehib lumivalge manisk. Mõni minut enne kümmet teeb siilivana vasaku silma lahti. Vasema seepärast, et ta lösutab paremal küljel. Sel tunnil hakkab palavus järele andma ja kõrge rohi magesõstrapõõsa ümber, mille all siili pesa asub, lõhnab erutavalt. Tõotab tulla kena õhtu. Ta ajab end vaevaliselt jalule ja ringutab magusalt. Kui ta tagajalad kaugele välja sirutab, venib ta niisama pikaks. Siis lakub ta oma kohvipruuni silmnäo korralikult puhtaks. Jahiretk võib alata. Kaks kilomeetrit ööga. Mõõdukal sammul liikudes asub ta kontrollima rohudzungli asukate peamisi liikumisradasid, peatub siin-seal, et kuulatada, kuidas mõni sitikas lehte järab või suur ja lihav ööliblikas tiibu vuristades ennast soojendab. Kui kevadel tuli leppida vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude, punarindade ja kiurude pesad värskete
metsatasandikud; sageli esineb kitsaste vöönditena rabastunud metsade ümb-ruses; mikroreljeef on nõrgalt mätlik. Muld: tugevasti e. mõõdukalt leetunud leedemuld LIII või gleistunud leedemullad LIIg ja LIIIg. O-horisont kahe- kuni kolmekihiline, tüsedusega 3-10 cm, selle all mõne sentimeetri paksune üleminekuline AE-horisont. Valkjashalli leethorisondi tüsedus on 10-30 cm, B-horisont on selgesti eraldatav, ülaosas sageli kohvipruuni värvusega, tihenenud, huumus-illuviaalne. Muld on tugevasti happeline (pH KCl 2,5- 4,0), madala küllastusastmega ja lämmastikuvaene. Veereziim: kuiv, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Taimed kannatavad perioodiliselt niis- kusepuuduse käes. Puurinne: hõredalt kasvavad männid, segus arukaskede ja kidurate kuuskedega. Puud on halvasti laasunud, eriti hõredamates puistutes. Boniteet IV Va. Põõsarinne: puudub või esineb hõredalt kadakat.
annaabi.ee 
