· Enne röstimist on sinakas-rohelise värvusega Robusta · Oa seesmine külg on väljapoole kumer · Vähem aromaatse, maitselt kangem · Kofeiinisisaldus üle 1,7% · Enne röstimist pruunikaskollased · Kasutatakse põhiliselt lahustuvas kohvis ja odavates kohvisegudes( maitserikastamise ja kofeiinisisalduse tõstmise pärast) Eriline Robusta · Valmistatakse kohviubadest, mis sorteeritakse tsiibeti ehk kärpkassi väljaheidete hulgast, kes söövad kohvimarju kuid oad väljuvad tervetena · Oad omavad erilise maitse ja aroomi, mõrkjas maitse on kadunud · Müüakse kuni 1200 dollarit kilo eest Röstimine · Kohvioad röstitakse, millega muutub ubade keemiline koostis · Ubade maht suureneb 1,5 korda · Ubade mass väheneb 20 % · Pärast röstimist tuleb ube säilitada hermeetiliselt, suletud taaras Liigitus päritolumaa järgi · Brasiilia- suurim Araabika tootja ¼ maailma toodangust · Vietnam- suurim Robusta tootja
eriti Aafrikas. Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube. Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kohvipuu) 3
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani.
annaabi.ee 
