· Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust
Kasvuperiood 9 kuud 1011 kuud Õitsemine pärast vihma ebaregulaarne Valmis kirsid kukuvad jäävad külge Saagikus (kg ube/ha) 15003000 23004000 Juuresüsteem sügav pinnaline Optimaalne temperatuur (aastas keskmiselt) 1524° C 2430° C Optimaalsed sademed 15002000 mm 20003000 mm Kasvu optimum 10002000 m 0700 m Hemileia vastatrix vastuvõtlik resistentne Koleroga vastuvõtlik resistentne Nematodes vastuvõtlik resistentne Tracheomycosis resistentne vastuvõtlik Kohvimarja haigus vastuvõtlik resistentne Kofeiinisisaldus ubades 0.81.4% 1.74.0% Oa kuju keskmiselt 1.2% keskmiselt 2.0% Tüüpiline kuju lame ovaalne Coffea Arabica Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (KeskAmeerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain
meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheaegselt nii õisi kui ka marju. Kohvipuu marjad on valged jasmiinilõhnalised. Marjad meenutavad kirsse, kuid veidi väiksemad. Esialgu on marjad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks. Kohvipuu mari on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24- 48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv. Parim kohviliik on Coffea Arabica, pärit Etioopiast, mille osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on Coffea Robusta, mis maitselt Arabica kohvist tugevam
annaabi.ee 
