kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse. Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse - tavalised linnased; - karamell-linnased; - värvi ehk kohvilinnased. Erinevad linnased saadakse linnaste kuivatamisel erinevatel temperatuuridel mida kõrgem on temperatuur seda tumedam on linnas. Humal annab õllele iseloomuliku mõrkja maitse ja vahu. Pinnapärmiõlled Ale see on traditsiooniline õlletüüp Inglismaal ja Põhja Ameerikas . Reeglina kääritatakse soojas , ning käärimise lõppedes tõusevad pärmiseened õlle pinnale . Alt maitselt kergem kui Ale , valmistatakse Saksamaal Porter tume , kõrbenud maitseline õlu
Ensüümilinnastel on kõrge diastaasi võime ja -amülaasi aktiivsus. Neid linnaseid võib kasutada segus tavalise linnastega (10-20%), kui on vaja tõsta linnaste ensümaatilist aktiivsust. Ensüümi linnaseid kasutatakse ka viski valmistamiseks. Karamelllinnaseid kasutatakse tumeda õlle valmistamiseks, mis annab õllele värvi ja aroomi. Karamelllinnast võib heledale lennastele lisada kuni 20%. Kasutamine: Lagrite ja Ale tüüpi õlledele Värvilinnased (kohvilinnased)on veel tumedam kui karamelllinnas ja seda kasutatakse eriti tumedate õllede valmistamisel. Kasutamine: Stout, Porter 11. Milleks kasutatakse ensüümlinnaseid, karamell-linnaseid, värvilinnaseid? 12. Linnaste keemiline koostis: mis on põhiline koostiskomponent? 13. Milliseid nõudeid esitatakse pruulimiseks kasutatavale veele? Puhta (nõuetele vaastava) vee olemasolu õlletootmise protsessis on äärmiselt oluline nii õlle
annaabi.ee 
