Tõsine püsivus (liikumist arvesse võttes). Kodumotiiv ja pere ühtehoidmine on Rummo varases luules tugev, kuid see on raskuse või painega seotud. Sünteesiv luulelaad. Kõrvalhoidvad märgid. Kõik kihutavad ringrajal, aga tema ei soovi selles osaleda, ronib tribüünil. Raamatus saavad kokku klassikaline esteetika ja modernsem luulekogemus, ka modernistlik luulekogemus. Ei teki teravad konflikte ja vastuolusid. Teistest erineb ,,Väikese linna kohvikumuusika" vallatum eksperimentaalne luule. Avakandistlik pool Rummost. Ankruhiivaja ajal kirjutas kahte moodi korraga üks oli see, mida Ankruhiivajas näeb ja teine oli segasem, eksperimentaalne luule, mida ei trükitud. Kasutas pseudonüümi Jüri Palmiste ja ,,Ankruhiivaja" luule liikusid rööbiti. Mitu kihti varjul, kuid üldises raamistuses saavad kokku. Alliksaarele oli Rummo autoriteet. ,,Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) haakub ,,Lumevalguse..lumepimedusega".
tulevad, saab selgelt eritstada Liivi mõju. Isiklik traagiline pool on selle raamatu taga samuti, see tagamaa on see, et Paul-Eerik Rummo ema hukkus autoõnnetuses. Üks esileküündivamaid tsükleid on „Läbi talve“ ning see on pühendatud emale. Tundetoon on muidugi ka muutunud, kui „Ankruhiivaja“ on rõõmus raamat, siis see on väga rõhutatult talveraamat. Selle raamatu kõige erandlikum osa kannab nime „Väikese linna kohvikumuusika“ – kõige eksperimenteerivam osa. See on midagi sellist, mis jätkab Jüri Palmiste katsetusi. 60ndate keskpaigas on midagi traditsioonilisele maitsele, on ka Alliksaare austajale, see on ka ajaline taskaalupunkt. See raamat poleks tõenäoliselt aastal 1964 ilmuda saanud. Rummo sattus esteetilise avardumise alguspunkti ja see on kuidagi poeetiliselt väga veenev. See loob 60ndate Rummo legendi. Edasi hakkab ta seda lengendi lammutama.
annaabi.ee 
