Ajaliselt toimub lugu ühes päevas, täpsemalt hommikust lõunani või õhtupoolikuni. Jutustaja on selles teoses olemas, kuid mitte kõige tähtsam. Tema ülesandeks luua pilt toimuvast, et lugeja saaks aru, mis tegelikult toimub. Näiteks loo alguses ütleb jutustaja lugejale, mis kohe ja edaspidi toimuma hakkab, annab sellest väikese aimduse. Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul. Kõigepealt, kui ta nagu tavaliselt oma hommikuse kohvikruusiga akna alla astus, et vaadata, mis ilm on, hakkas ühekorraga sadama paduvihma. Jutustaja näeb kõike toimuvat pealt, räägib sellest, mis toimub tegelase peas. Tema roll on kirjeldada, kuidas tegelased midagi teevad, anda edasi sündmuse kirjeldust. Näiteks siis, kui mees(Jaan), leiab külmkapist tolmurulli, kirjeldab jutustaja seda ning arutleb selle üle, kuidas selline kummaline asi juhtuda sai: kas keegi pani selle sinna, kuid selle mõtte laidab ta maha. Võib-olla oli see tõmbetuul?
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk - Ajaloo Keerises Esmapilgul avanev narratiiv alustab küll tavapärase ,,hommikuse kohvikruusiga akna alla" astudes, kuid siiski koheselt ära märkides et ,,kurjakuulutavaid märke õhus oli juba hommikul", nimetades seda tõdemust tagantjärele tarkuseks. Ilmselgelt on see märge lisatud põnevuse tekitamiseks, looga kaasa kutsumiseks, et kõik ei ole tegelikult nii igav ja tavaline nagu alguses paistab. Narratiivi aineks on siin ilmselt elu ise, selline nagu ta kaasajal on. Päev algab tavapärase hommikuga misjärel esmapilgul tavapärased sündmused ja toimingud võtavad
annaabi.ee 
