kasvama. A) “Mõnede rumalate kaasaegsete etteheidete kohta võiksin vaid öelda: meie väed toovad maale õiguse ja korra, põllumeestena saame kasutamata maast häid saake, meie misjoniõed õpetavad mustadele lastele õiget usku ja meie arstid teevad kõik, et ohtlikke troopilisi haigusi välja juurida. Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas võiks kellelgi midagi selle kohta öelda olla.” Ühe kohviistanduse omaniku kirjast oma emale Saksamaal, 1913. B) “Ma räägin uppilöödud ühiskondadest, puruks litsutud kultuuridest, ära võetud maast, tapetud religioonidest, hävitatud kunstist. Ma räägin tuhandetest ohvriks toodud inimestest, … tooraine ja toodangu röövimisest.” Aafrika päritolu kirjanik Aimé Cesaire kolonialismist, 1968. 2.2. Milliseid argumente kasutasin eurooplased koloniaalpoliitika õigustamiseks? Et nad on valged ja ülimuslikkused. 2.3
rikkalik luuletraditsioon nii inglise kui malta keeles. Teoreetilised tekstid. Isak Dinesen. Karen Blixen Isak Dinesen on kirjanikunimi, mille all avaldas oma ingliskeelsed teosed taanlanna Karen Blixen (sündinud Dinesen, 1885 – 1962). Karen Chistentze Dinesen sündis Taanimaal, Elsinori lähedal. Pärast esimesi noorpõlveaegseid publikatsioone otsustas ta kirjanikukarjäärist loobuda. 1914. aastal abiellus ta oma nõo parun Blixeniga ja ostis koos temaga Keenias suure kohviistanduse. 1921. aastal abielu lahutati ning Karen Blixen pidas istandust kümme aastat üksi, kuni ülemaailmne kohvihindade langus ka tema Karen Coffee Company lõplikult laostas. Samal ajal sai lennuõnnetusel surma ta inglasest elukaaslane Denys Finch-Hatton ning 1931. aastal pöördus Blixen Taanimaale tagasi. 1934. aastal avaldas ta peamiselt viimaste Aafrika-aastate jooksul kirjutatud ingliskeelse jutukogu „Seitse kummalist lugu“ (Seven Gothic Tales). Järgnesid poeetilised Keenia-
Samaväärne oli ka Mao Grosso. Orje hakati palju brasiilias ümber transportima ja edasi viima. Kulla ja teemandi kaevandamise tipp 1750ndatel, kaevandustes orjade suremus suurem. Paljud kaevandused hakkasid oma tulusid jagama orjadega, et kasvatada nende motivatsiooni. 18 saj lõpus oli 33% orjades lõuna ameerikas ennast juba vabaks ostnud ( eelkõige Minas Geraisis osteti ennast vabaks, 18 saj sai ka põhiliseks kohviistanduse piirkonnaks). Orjad ka linnades, neid pli küll vähem aga neid oli siiski palju. Olid lihttöölised,uksehoidjad, koristajad jt. Linnades olukord orjadel parem, linnades peremehel 1-2 orja, linnaorjad elasid paremini, olid rohkem pereliikmed, linn pakkus võimalusi raha teenimiseks, paljud linnaorjad ostsid ennast vabaks. Kodusõjaaegseks ameerikas olid pooled linnaorjad. Prju kasut lisaks linnadele ka riiklikel ja ehitisprojektidel.Valged seetõttu ka protestisid, et neil lubatakse
annaabi.ee 
