See on koht meie välispoliitilise debati ruumis, kus erakondade väiksemad või suuremad erimeelsused peaksid sulanduma ühtseks poliitikaks. Aastatepikkune kogemus kinnitab, et Eesti välispoliitika tugineb laiapõhjalisele konsensusele. See on oluline eriti ajal, kui maailma suur muutumine eeldab väikeriik Eestilt järjekindlat tegutsemist oma rahvuslike huvide kaitsel (Mihkelson, 2015) Välismisnisteerimui lehel märgitud punktide kirjeldamisel oleks tegemist justkui kohutusliku copy-paste versiooniga, kuna suhteliselt sarnaselt on sõnastatud ka paljude teiste riikide välispoliitilised suunad. Võimalusi, mida Eesti võiks rahvusvahelisel tasandil veel teha, on palju, kuid ükski neist ei ole ei tingimata vajalik ega ka üksteist välistav. Ainuke argument ühe suuna valikuks on ressurss, mida on vähe. Samas, kõiki suundi võib ellu viia ka väiksemal määral ja koos.
- + 9.- Teine hoius 90.- ( müüja kes sai ostu eest raha hoiustab ka seda pangas) Raha 81.- KOKKU 190.- 190.- Kohustuslik reserv: 100.- Hoius 1000.- Lõppsaldo 900.- KOKKU 1000.- 1000.- Raha kasvamine pankades ei ole lõppmatu.Põhjus on pankade kohustus hoiustada osa igast panka laekuvast hoiusest keskpangas. Seda saab teha meie näite põhjal nii kaua kuni 10% kohutusliku reservi ongi see 100.- , mis meile algselt panka sisse toodi. Kuna keskpank saab arvestust pidada selle esimese 100 .- pealt mis panka toodi, aga palju pangad raha juurde loovad, seda keskpank ei tea. Kohustuslik reserv arvutatakse välja iga 10, 20, 30 kuupäeval ( dekaadil) palju on kommertspangal vahendeid, võetakse 10% nende kolme keskmise tulemusel saadakse kätte kohustuslik reservi suurus. Sellega ei saada väga täpset tulemust, arvutatakse tagant järgi
annaabi.ee 
