Luksemburg ja Madalmaad. Alates 1973. aastast ühinesid enamik muudest Lääne-Euroopa riikidest. Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale. Liidu rajajad uskusid oma ideesse niivõrd, et jätsid ukse avatuks ka teistele liituda soovivatele Euroopa riikidele. Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada. Austria (1995) Belgia (1952) Bulgaaria (2007) Eesti (2004) Hispaania (1986) Iirimaa (1973) Itaalia (1952) Kreeka (1981) Küpros (2004) Läti (2004) Leedu (2004) Luksemburg (1952) Madalmaad (1952) Malta (2004) Poola (2004) Portugal (1986) Prantsusmaa (1952) Rootsi (1995) Rumeenia (2007) Saksamaa (1952) Slovakkia (2004) Sloveenia (2004) Soome (1995) Taani (1973) Tsehhi Vabariik (2004) Ühendkuningriik (1973) Ungari (2004) Euroopa Liidu kaart
Euroopa Liidu vastus Euroopa poliitilise maastiku muutumisele viimase viiekümne aasta jooksul on nende riikide aitamine, kellel on eeldusi saada liikmesriigiks, edendades majanduskasvu ning tugevdades demokraatlikke jõude riikides, kus on kehtinud diktatuur. Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada. Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: · poliitilised demokraatiat tagavad stabiilsed institutsioonid, õigusriigi põhimõte, inimõigused; · majanduslikud toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega; · õiguslikud ta peab võtma vastu kehtestatud ELi õigusaktid ja tavad, eelkõige peamised poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärgid
annaabi.ee 
