igasuguseid nippe ja valesid välja, muidu on aga küllaltki väikese peaga. On ebakindel ja ei suuda eriti millelegi kindlaks jääda- muudab oma vaateid ja arvamust olenevalt situatsioonist. Teeb asju ilma pikemalt järelemõtlemata-vastutustundeta. Teda huvitab teiste arvamus- seega küllaltki edev inimene. Naiivne, suure kujutlusvõimega, piirideta, patoloogiline valetaja- petis. Meeldib uhkustada tuntud inimeste kuulsusega- näiteks Puskiniga. Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pärast kasutas seda ära, et saada mida tahtis. Ivan Kuzmitz spetin Hoolekandeülem- Artemi Filippovi
poolte erinevaid huvisid ja ühiskonna hüve, peaks otsuse langetama loomuõiguse printsiipidest lähtuvalt. Juhuse peaks lahendama nii, nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja (tegu on üldtunnustatud väärtushinnangutel põhineva otsusega). Mingil juhul ei tohi ta ka siis minna vastuollu ei õiguse üldiste põhimõtetega ega üldtunnustatud doktriiniga. Kui kõigist nendest meetoditest ei piisa ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks on kohutnik õigustatud ja kohustatud looma õigust. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1998, lk 121-171 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 140-167. IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? 2. Kui vana on õigusteadus? 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. 4. Juristiks tuleb õppida. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. 1. Kas õigusteadus on olemas? I
annaabi.ee 
