mõista,kuna mulle otseselt selgeks ei saanudki,mis oli tema õnnetuse algseks põhjuseks.Filmi lõpus tuli välja, et Laura on Richardi ema ning et ta jättis ta lapsena maha. Virginia Woolf oli raskelt haige ning arstid olid tal soovitanud kolida Londoni äärelinna Richmondi,kus ei toimunud suurt midagi ning mis mõjus talle vägagi masendavalt, kuna ta oli harjunud Londoni tormilise eluga.Ta tundis end justkui lõksus olevat ning samuti kohutasid teda tema 2 teenijannat, kes tema kallal pidevalt õiendasid.Ka tema abikaasa ei mõistnud teda täielikult ning ka see viis Virginiat sügavamale põhja,mis lõppes enesetapuga. Inimesed peavad vastu üksteise pärast. Kõige paremini iseloomustab see Richardit, kes võitles ellujäämise nimel vaid Clarissa nimel,kes seda kuuldes oli silmähtavalt liigutatud.Ometi ei näidanud Richard seda välja.Võib-olla sellepärast, et tal polnud kombeks tundeid välja näidata, aga võimalik, et
Tema jaoks on kõik usud omavahel võrdsed ning puudub õige ja vale. Marx (1818-1883)- Ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Tootmisviis on ühiskondliku korra alus. Areng toimub vastuolude ületamise teel ühiskonna struktuuride erinevate osade vahel. Ühiskonna põhiklassid kodanlus ja proletariaat. Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline terviklikkus(kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad
Ilmneb teatav pöördvõrdelisus. Underi väline elu stabiliseerub. Sisemine rahutus aga kasvas: 1933. aastal, luuletaja 50. sünnipäeval avaldati talle suurt tunnustust. Samal aastal asus ta elama oma päriskodusse, vastvalminud majja Rahumäel Vabaduse puiestee 12. 1937. aastal valiti Under Londoni PEN-klubi auliikmeks. Said teoks mitmed välisreisid. Samal ajal domineerivad Underi mõtteavaldustes murelikud toonid. Fasistliku jõupoliitika pahaendelised märgid Eesti ühiskondlikus elus kohutasid teda. Mõjutatuna noores eas sügavalt Gandhi vägivallavastasest eetikast, koges Under nüüd, kuivõrd lihtne on kõik teoorias ja kuivõrd keeruline elus. Ema surmaga seotud elamused süngestasid luuletajat omalt poolt. Uued värsid kõnelevad leinalisest endassepöördumisest. Ka tõlkimiseks valitud värssides on tusameelsed intonatsioonid. Kõige ulatuslikum eestindus neil aastail oli H. Ibseni ,,Peer Gynt" (1938). 1940
annaabi.ee 
