arvestamata jõudude tegelikku vahekorda. Ebameeldivad uudised rinnetelt tekitasid Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõledised hüsteeriahoogudest, mis lõppisid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritustseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi tmuud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseritele. Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost
vahekorda. Ebameeldivad uudised rinnetelt tekitasid Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõeldised hüsteeriahoogudest, mis lõppesid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritusstseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi muud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseridele. Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost