Üldjuhul see säte eliktiõiguse kohaldamisele uksi ei ava. Jutt on üksnes piiripealsetest olukordadest, kus selle sätte järgi võiks tagajärjeks olla eliktiõiguslik vastutus. Jutt võiks olla kaitsekohustusest, nt A palkab remondimehe B lae värvimiseks ja kui B töö käigus A korterist mõned asjad varastab, siis ilmselt ei saa öelda, et lepingulised kaitsekohustused ulatusid varastamise ärahoidmise kohustuseni. Siin võiks kohaldada deliktiõigust. VÕS kommentaarides: A müüb B-le mootorsõiduki, millel on tehnilised rikked. Nende rikete tõttu sõidab B vastu puud. Kas lepingulise kohustuse eesmärgiks oli ära hoida keavigastus või mitte? 3-2-1-181-15, kus leiti, et kui advokaadi tegevus väljub kliendilepingu raamidest, siis ei kujuta see käitumine endast lepingu rikkumist ja nõuded on võimalikud deliktiõiguse alusel.
vabadust võtta.91 Õiguste ja vabaduste olulisuse ja parima võimaliku kaitse seisukohalt tuleb seda normi tõlgendada kitsendavalt, st et iga vabaduse võtmine, millel puudub õiguslik alus seaduse tasemel õigusakti näol, on põhiseadusvastane92. Nii PS § 20 kui PS § 34 lubavad kehtestada piiranguid isiku vabadusele liikuda. Paragrahvi 34 puhul on võimalik sekkumine isikuvabadusse vähem intensiivne. See võib varieeruda keelust viibida teatud kohas (teatud ajal või üldse) kuni kohustuseni viibida teatud kohas jättes isikule siiski suurema vabaduse kui PS § 20 alusel kehtestatud piirangu puhul.93 Kas sekkutud on isiku PS §-ga 20 või PS §-ga 34 kaitstud õigusesse, st kas isikult on võetud vabadus või on 88 Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn: Juura, 2004, lk 353. 89 EIKo 18.06.1971 2899/66 Wilde, Ooms, Versyp vs. Belgia, p 36. 90 Lõhmus, U. Põhiõigused kriminaalmenetluses. Kirjastus Juura, lk 165. 91 RKKKm, 21.06
annaabi.ee 
