Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada
tänapäeval, kuid Soloni reformidega kärbiti suursuguste eesõigusi ning suurendati vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi
konstitutsiooni, NSVL-i geograafiat ja vene kirjandust. Mõned koolijuhid vabastati ametist, küüditati, arreteeriti või mobiliseeriti. Õpilaste seas esines palju salajasi koosolekuid ja avalikku vastuhakku. Sakslaste võimu all Virumaal suuri sõjategevusi II maailmasõja ajal ei olnud. Küll aga oli koolides, kus olid sõjaväed sees õppevahendid lõhutud ning meesõpetajatest oli puudus. Saksa keel muudeti kohustulikuks. 5 Sakslased rõhutasid vaestele hariduse andmist vabastades vaesemad ka õppemaksust. 1943 hakati keskkooli lõpetanuid värbama Saksamaale tööteenistusse ning varsti teatati, et ilma selleta ülikooli vastu ei võetagi. Koolides hakkasid tüdrukud sõduridele kindaid, salle ja kampsuneid kuduma. Paljud sakslaste plaanid jäid realiseerimata, sest toimus võimuvahekord.
1992 sai uueks peaministriks Tsernomõrdin. Venemaa areng hakkas takerduma. 4.9 JAAPAN (SAJANDI ALGUSEST) 4.9.1 JAAPANI GEISRID 1867-1912 Keiser Mutsuhito - Meiji ajastu - valgustatud valitsemine. 58 Jaapan oli olnud 300 aastat isoleeritud riik. Isolatsioon lõppes 1868. Võeti kasutusele arenenud riikide saavutused. See tekkitas majanduse väga kiire kasvu. Algharidus muudeti kohustulikuks. Tokyosse rajati palju koole, seal hulgas ka palju ülikoole. 1912-1926 Keiser Yoshihito Taisho ajastu - suur õiglus. 1926-1988 Keiser Hirohito Syowa ajastu - valgustatud rahu ja haritud maailm. 1988 - Keiser Akihito. 4.9.2 TÖÖSTUSLIK REVOLUTSIOON. 1904-1905 - Vene-Jaapani sõda. Peale I maailmasõda, kus võideldi Antantei poolel, sai Jaapan enda hallata Saksamaa aasia kolooniad: Riukiu, Taivan, Korea, Marshali, Mariaani ja Karoliini saared. Jaapani osakaal
annaabi.ee 
