nii nagu ta peab seda õigeks, ka sõjalist jõudu kasutades jne. Seda pole euroopa ega ka ameerika inimõiguste kohtul. Kohus aga kui ta paneb tähele, et ta otsust pole järgitud, ta võib informeerida OASi pea assambleed ja teha soovutis ja see assamblee kui pol organ või siis võtta või alustada siis sellist poliiilist aktsiooni mida te peab vajaikuks et siis mõjutada riiki täitma oma rahvusvahelisi kohustui see on aga pigem ebamäärane, poliitiline mõju avaldamine. Inimõiguste komisjonil on ka kaks alust jurisdik a) kõik OASi liimesriigid on kohustatud Ameerika inimõiguste kohustute deki täitma ! Ei tea kuidas võimalik sundada aga kohustus on b) kes on ratifitseerinud konvi on lisaks ka konvi sätetega ameerika kohtu jurisdik aktsepteerimine aga ei ole kohustuslik va kui nad ise seda khustust peale võtavad. Columbia dek ei ole rahvusvahline lepe
täitmisena lepingupoolte vahel üleantu tagasitäitmisega, miuid lepingu alusel tekkinud õigusi, eelõige enne lepingust taganmist toimunud lepingurikkumisest tulenevaid õigusi, taganemine ei puuduta. - Lepingu tühistamine muudab seevastu eksisteeriunud lepingulise suhte olematuks algusest peale st et tagasiulatuvalt, tühistamise korral loetakse see lepingusuhe juriidilises mõttes olematuks ja sellest ei teki poolte vahel muid õigusi ja kohustui kui üleantu tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõuded. Taganemise alused a) lepinguline taganemisõigus – taganemise aluseks võib olla nii seadus kui ka poolte kokkulepe eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Pooled võivad lepingus kokku leppida igasugustes taganemise alustes, kui need jäävad seadusega reguleeritud lepinguvabaduse piiridesse. NB! Tüüptingimusena võib ilma aluseta taganemisõigus olla teist poolt ebamõistlikult
annaabi.ee 
