a elanud vastavas vallas v linnas. 5.1.5 Eesti Pank 5.1.5.1 Eesti Panga funktsioonid, õiguslik seisund. Eesti pank on eesti keskpank. Funktsioonideks on raharinglus ja maksete korraldamine ning finantssüsteemi stabiilsuse eest seismine. Eesti pank toetab oma volituste piires Vabariigi valitsuse majanduspoliitikat, ja annab majanduspoliitilistes küsimustes nõu. Eesti pank on ka Euroopa Keskpankade Süsteemide liige. Eu liitudes võttis eeesti kohustsue kasutusele võtta Euro. Pärast seda on üheks olulisemaks ül: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine nign Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine. Eesti pank ei emiteeri enam eestis kasutusel olevat raha. Eesti panga ül jäävad ka pärast ühisrahaga liitumist: siseriikliku raharingluse ja maksesüsteemi korraldamine. Finantsinspektsiooni ül on finantsasutuste järelevalve. Eesti pank tegutseb seaduse alusel
aegadel (eelkõige kujundusõigused, nt taganemisõigus, tühistamisõigus). Aegumisele ei allu ka absoluutsed õigused. Aegumise regulatsioon puudutab eelkõige kohtuotsusega tunnustamata nõudeid. Kohtu poolt tunnustatud nõuete aegumine on reguleeritud erinormiga (TsÜS §-ga 157). · Aegumise teostamine ja toime Aegumine ei lõpeta ega tühista nõuet, vaid annab kohustatud isikule võimaluse kestvalt keelduda kohustuse täitmisest. Aegumine seab kohustsue täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest. Aegumine on materiaalõiguslik vastuväide (hagi esitamise õigus ei aegu) Aegumist tuleb eristada õigust lõpetavatest tähtaegadest (vt nt TsÜS § 99 lg 1). Erandina võib aegumata nõue lõppeda enne aegumistähtaja möödumist. Aegunud nõude täitmisel üleantut ei saa tagasi nõuda, tegemist on mittetäieliku kohustuse täitmisega. Nõude aegumine ei võta võimalust aegunud nõuet tasaarvestada, samuti keelduda