ainetel. Kui küsiti mis põhjusel eepost loeti, siis sellele vastati, et kohustuse pärast, mis viitab sellele, et seda loeti kooli ajal. Üks naine vastas ka, et põhjuseks oli mingi muu asi. Kui küsiti miks ei ole eepost loetud, siis vastati, et sisu ja vorm on liiga keeruline, mõned vastasid ka, et põhjus on muus. Üks põhjusi, miks vähesed on lugenud, on ilmselt see, et koolis ei ole eepose lugemine olnud erinevatel aegadel ja kohtades kohustluslik. 5 3 DISKUSSIOON Diskussioon eepose üle tõusis ajakirjanduses märgatavalt 2003. aastal, siis, kui tähistati Kreutzwaldi aastat. Ometi võiksid sellised suurteosed olla fookuses palju tihedamini, rahvuspühadel jne, et see üks osa meie identiteedist oleks pigem omasem, kui võõras. Kui eepost loevad vähesed, siis tähendab see ühtlasi seda, et sellest saavad aru vähesed. See omakorda tähendab aga teatud kultuuritust.
Veomasinatele anti väljasõidu korraldus südaööl. Sõita tuli Laia ja Pagari t. nurgale NKVD maja juurde, kus tulid peale venelased-tsekistid, ja siis suundus veomasinate kolonn Merepuiesteele "Punaarmee Maja" juurde. "Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas- jade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik ja seda koguni kontrollitud nimekirjade alusel Partei Aktiivi majas, Pikk, t. 20. Kokkutulnute seas olnud märgata rohkesti juute. Koosolekust võtsid osa olevail andmetel rahvakomissaridest peale B.Kummija A.Murro veel hariduse rahvakomissar N.Andresen, kergetööstuse rahvakomissar A.Veimer ja kompartei 3 sekretär Neeme Ruus. Instrueeri- miskoosoleku avas ENSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar ja küüditamise peakorral- daja Eestis-Boris Kumm
annaabi.ee 
