tudengid sellistest riikidest nagu: Niger (Education Index 0,18-188.maailmas), Burkina Faso (0,19- 187.maailmas), Sierra Leone (0,30-177.maailmas), Hiina (0,62-116.maailmas), Kasahstan (0,83- 35.maailmas), Hispaania (0,87-24.maailmas), Lõuna-Korea (0,93-6.maailmas), , Norra (0,99- 2.maailmas) ja palju teisi. Siin võib näha nii riike, kus on kohustuslik haridus kui ka riike, kus inimesed kasutavad võimaluse haridust omandada. Hariduse kohustlikkus ei määra midagi, haridust saab omandada ainult see inimene, kes kasutab võimalust ja on valmis oma elu paremaks muuta. Vaadates läbi kõik ülevaal toodud faktid, võib öelda, et haridus on rohkem võimalus kui kohustus. Läbi hariduse saavad arenguriikides elavad lapsed oma elu paremaks muuta ja maailma näha. Tüdrukud saavad olla haritud ja lemmikerialal töötada, kuid kahjuks pole see veel kõikidele tüdrukutele võimalik
eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Kordamine · Morfeemianalüüs = segmentimine ja glossimine (morfoliigilise info lisamine) · Morfeem, morf, allomorf (millest oleneb allmorfi kuju?) · Vaba ja seotud morfeem (kui seotud morfeem on seotud nõrgalt, siis nimetatakse kliitik, nt ee k g/ki-liide, ms kO küsimus, ingl k genitiivi s) · Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulj, fikseeritud positsioon, üldine tähendus, kohustlikkus, kuuluvus sõna juurde/külge) · Afiksid (pre-, in- ja sufiks + tsirkumfiks, vrd sks k ge+mach+t) · Tagalogi k hiraman 'laenama'; h-in-iraman 'laenas' · Markeeritus ja markeerimatus (nt arv: ainsus-mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik-muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav eitav) markeerimata on lihtsam vorm teen ja markeeritud on teeme