Õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim. 4. Avalikkuse põhimõte Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Abstraktsiooni printsiip Asjaõiguslik leping on abstraktne, st ei sõltu kohustistehingu kehtivusest. Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada
erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides. Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning asjaõiguslikku kokkulepet. Abstraktsiooniprintsiip- asjaõiguslik leping on abstraktne, see ei sõltu kohustistehingu kehtivusest. Vanuse ehk järjekohapõhimõte- Piiratud asjaõiguse järjekoht määratakse selle tekkimise aja järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele. Liitumispõhimõte- Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle
annaabi.ee 
