mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: ·kohustised, mis eeldavad hindamist; ·kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest. Tingimuslikke kohustusi, mille tekkimine on ebatõenäoline või mida ei ole võimalik
mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: kohustised, mis eeldavad hindamist; kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest. Tingimuslikke kohustusi, mille tekkimine on ebatõenäoline või mida ei ole võimalik
võtta vastu (aktseptida) teise poole ofert. Eellepingu võib teha ka siis, kui leping sõlmitakse kolmanda isiku kasuks. Kohtu jaoks on kõige olulisem poolte tahe ainult siis, kui mõlemad pooled omasid tahet olla vastastikku kohustatud ja sõlmida kindlaksmääratud tingimustel põhileping, loetakse eelleping siduvaks ja jõustatavaks. Eellepingust tekkivat kohustist võiks tinglikult nimetada eellepinguliseks kohustiseks, mille sisuks on õigus nõuda ja kohustus sõlmida eellepingus määratud sisuga leping. Eellepingust ei saa vahetult tekkida õigusi ja kohustusi, mille tekkimiseks on pooled kokku leppinud lepingu sõlmimise. Kui üks pool keeldub või hoiab kõrvale eellepingus kokku lepitud tingimustel lepingu sõlmimisest, siis võib teine pool esitada kohtusse hagi ja taotleda kohustuste rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete kohaldamist