erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjused revolutsiooni tekkeks kuna kindlasti ei olnud rahval hea elada riigis, kus ametnikud on hea elu peal ja rahvas ise vaevleb majanduskriisi käes. Kuna tekkiski majanduskriis, siis selle lahendamiseks kehtestas kuningavõim maksud ka aadlikele ja vaimulikele, kes polnud harjunud makse maksma. Kokku kutsuti seisuste esinduskogu, ehk generaalstaadid, nad kohusid Versailles's. Nad aga ei saanud üksmeelele ja tekkisidki vastuolud seisuste vahel. Siis lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Ma arvan, et kolmas seisus tegi hästi, et tegutses ja tahtis kuhugi jõuda, mitte ei laskund end kuningal suuresti mõjutada. Rahvuskoguga ühinesid ka aadlikud ja vaimulikud ning seejärel kuulutas Rahvuskogu end hoopis Asutavaks Koguks. See pidi koostama
aastate jooksul koguni 10 pääle kerkis." /---/ "Iseäranis raske oli Liivi töökoorem sel aastal, kus "vana" omale maja ehitas, sest et viimane siis peaaegu ridagi lehte ei kirjutanud, vaid terve töö üheainsa Liivi õlale jättis, kes selle eest nurinat ja augutamist päälegi pidi kannatama, isegi avalikus lehes." /---/ Valguse tegelik toimetaja sai 5-10 rubla kuus palka ja pidi selle eest terve lehe valmis kirjutama, pääle selle aga veel lehevoltija "aadressikledija kohusid" täitma. Johann Kõpp kirjeldab oma mälestustes Postimehe valmimist järgnevalt: "Ka siin tuli teha kõik sama laua ääres. Alade jaotus toimetuse-liikmete vahel ei olnud kindlalt pretsiseeritud, igaüks tegi seda, mis just ette juhtus: tõlgiti või refereeriti teistest ajalehtedest, Tõnisson kirjutas sealsamas juhtkirja, korrektuuri tehti ühiselt, poognaid omavahel jagades." Leho Lumiste väitel pidas Tõnisson kinni traditsioonist, et sama töö eest saab naine
annaabi.ee 
