pidin palju järelevastamise tundides käima. Eesmärgid kadusid ning see tekitas väga palju stressi, kuna palju asju oli tegemata. See oli minu jaoks väga raske periood, kuid lõpuks sain kõik ikkagi tehtud ning ilusti kooli lõpetatud. Viimastel aastatel tunnen, et kogen negatiivset stressi palju vähem. Tavaliselt vaid siis kui on pikad päevad või palju töid kuhjunud ühele nädalale. See möödub kiiresti, kui asjad saavad tehtud. Tunnen, et viimase kahe aasta jooksul olen muutunud kohusetundlikumaks ning olen püstitanud omale eesmärgid. Tahan hästi õppida ning asjad õigel ajal ära teha. Kui kõik asjad enam-vähem õigel ajal ära teha ning neil kuhjuda mitte lasta, on endal palju parem enesetunne ning vähem stressi kogemist. Positiivset stressi kogen ma oma elus pidevalt tavaliselt enne klassiees esinemisi, tööde kaitsmisi või eksameid. Selline stress on inimesele kasuks ning aitab paremini asjadega toime tulla. Väga oluline on ka see, et mul on hoolivad sõbrad ning perekond
inimeste üle nalja, mida esines selles stseenis, kus Driss Philippe'i habet ajas ja talle Hitleri vuntsid tegi. Võõrapelgust ja võõraviha filmis ei esindatud. 2.4. Sotsialiseerumine Drissi sotsialiseerumine toimub filmis tänu Philippe'ile, kes avardab ta maailmavaadet ja õpib teda nautima maalikunsti ja klassikalist muusikat. Kuigi ta ei muutu filmi lõpuks täielikult matsist aadlikuks, muudab ta siiski oma käitumisharjumusi ning muutub kohusetundlikumaks kui ta seda enne oli. Tänu sellele muutus ta mehest, kes sõltus maksumaksjate rahadest meheks, kes lõi oma ettevõtte ja sõltus vaid iseendast. Tema puhul oli tegu resotsialiseerumisega, ehk ta tõusis oma ühiskondlikus seisuses kõrgemale tasandile. Tema mina-pilt oligi filmi alguses väga enesekeskne. Ta hoolis vaid iseendast ja ei arvestanud teistega ning eiras ka kohustusi, mis tal oma pere ees oli. Lõpuks muutus
annaabi.ee 
