päeval siia kogunenud! Juba kahekümne neljandal veebruaril aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Kujutage ette ainult, sada aastat on möödunud iseseisvusmanifesti väljakuulutamisest! Iga eestlase elukaares on see kahtlemata märkimisväärne number ja meile suur ja tähtis päev. Taas tähistame seda aastapäeva vaba rahvana vabas riigis ja nimelt selle kuupäevaga on igal inimesel omad mälestused ja kogemused eelnevatest aastatest. Tänu meie töökale ja kohusetundlikule rahvale on meie väike riik nii kauaks püsima jäänud. Ja mitte ainult püsima jäänud, ta on maailmaga üheskoos edasi läinud, arenenud ja seda on nii mõndagi tunda nii teadus-, kultuuri-, kunsti-, tehnika- ja majandusvaldkonnas. Nii et võime julgelt tunnistada, et oleme üheskoos palju saavutanud. Seega peaksime jätkuvalt arenema ja arendama oma riiki, kultuuri ja kujundama ajalugu järgnevatele põlvkondadele,
asemele määrati 1949. Septembrist ajutise kohusetäitjana Kaja Noodla, kes seda kohta just heal meele vastu ei võtnud. Noodla meenutab, kuidas ta esimesil päevil raamatukogus päris ühe raamatuvirna juures, kus olid sajandivahetusel ilmunud eestikeelsed raamatud, miks see või teine raamat on erifondi võetud, ja kuidas Sõstsikov lõpuks vastas: ,,Ega seda tavalise inimese mõistus võta". Tänu väikese töökollektiivi kohusetundlikule visale tööle, ümberkorraldustele tööjaotuses, fondide struktuuris ja kaloogisüsteemis, hakkas lugejate suhtumine raamatukogusse paranema. Eriti raskeks läks aga uuel juhatal siis, kui linnakomiteest hakati raamatukogusse tööle saatma isikuid, kelle käes töö edenes märksa viletsamini kui kaebekirjade kirjutamine. Sellest haigest inimesest ei saadudki enne lahti, kui direktoriks oli saanud parteilane Aimi Hiir. Temaltki nõudis sellest inimesest vabanemine hulga aega ja vaimujõudu
hoolsusvastasus on ettevaatamatuse delikti karistatavuse kõige olulisem eeldus. Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks tuleb kohtul end seada mõtteliselt teo toimeaega ja olukorda ning küsida kas sel hetkel oli võimalik hoolsuskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolsid tunnetada ja ühtlasi jätta arvesse võtmata ajaliselt hiljem selgunud asjaolud.Tuleb arvesse võtta üksnes neid asjaolusid mis oleksid olnud teo hetkel tunnetatavad keskmisele kohusetundlikule inimesele.Hoolsuskohustuse rikkumise otsust seostatakse hetkega mil isik asus tegutsema ei tähenda seda nagu tuleks ettevaatamatus tuvastada rangelt teo hetkega.Ettevaatamatuse defineerimise puhul on võimalik et hoolsuskohustuse rikkumine leidis aset palju varem,veel ennem kui isik oma käitumisega täitis süüteo koosseisu tunnuseid. Lubatud riskimäär Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel