Mida otsis Ekke Moor Mina arvan, et Ekke Moor otsis iseennast. Kuna ta oli olnud terve oma elu tühikargajas külapätt, siis suuremaks saades ei tahtnud ta enam seda staatust kanda. Nimelt läks ta laija maailma, et näha, kuidas elu ka mõjal on. Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi. Aga ta teadis, et edasi tuleb minna, et leida endas see hingerahu. Põhjuseid miks ta üldse kodust minema läks oli mitu. Esiteks tema ema pidas Ekket veel lapsukeseks, kellele tuli aru pähe panna vaid vitsa ja karistuse teel. Teiseks oli ta
Südamlik Eevi oli hoopis teisest puust naisterahvas ta oli malbe ja kuulekas, ent ka temas oli midagi, tema silmades oli midagi, mille pärast Villu pahuksisse sattus. Muidu elas Villu rahumeelselt, aga kui asi puutus naistesse ja armastusse, leidsid kõik pahandused ta üles. Villu sattus Eevi pärast isegi vanglasse armastuse eest tegi ta oma lüürilise hingega kõike. Ent aja jooksul lahtus kiindumus Eevi vastu ja see muutus hea inimese kohusetundeks, sest Villu süda oli Annale määratud. Kuid ka Annaga ei leidnud noormees oma õnne, sest et sai jaanipäeval armujoovastuses kive lõhates viga ja siis ei lubanud tema uhkus enam sandina Kõrboja peremeheks minna. Villu traagika seisneb tema romantilise karakteris. Tavalised külainimesed oleksid ta probleemi teisiti lahendanud, kuid Villu valis uhke, dramaatilise, aumeheliku zesti. Romantik temas ei suutnud üht naist valides teist maha jätta