2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9.septembri Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.Neli klassi said esialgu alama astme ning 5.-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku õppeainena alates 1923. Aastast. Uue seaduse alusel nimetati kõik endised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja
professorid) kaotasid selle, mis oli vastuolus Eesti Vabariigi demokraatliku ühiskonna põhimõtetega ja tõstsid esikohale üldkultuurilised ning rahvuslikud väärtused. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi seadma eesmärgiks laste kehalise ning vaimse arendamise, püsivate teadmiste ning oskuste andmise Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamise. 1920. a. mais omandas haridussüsteem pärast ,,Avalikkude algkoolide seaduse" vastuvõtmist oma lõpliku kuju. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku õppeainena. Endised valla-, Kihelkonna-, ministeeriumi-, alg- ja rahvakoolid nimetati kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Neile
annaabi.ee 
