Niisugustel juhtudel tuleb noole ja suurtähega ära näidata vaate suund, saadav kujutis aga märgistada sama täht-tähisega. Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, tehakse kujutise täht-tähise juurde pööramise märk. Osaline vaade ümbritsetakse kas pideva vabakäejoonega või murretega peenjoonega. Kui eseme teatud sümmeetriline element on ühemõtteliselt arusaadav geomeetriline vorm, võib ainuüksi selle esitada kohtvaatena. Kohtvaade seotakse tema lähte- ehk põhilise kujutisega krüpspunktpeenjoone abil ja projekteeritakse kolmanda ruuminurga meetodil ehk Ameerika süsteemis (pealtvaade asetseb eestvaate kohal, vasakultvaade eestvaatest vasakul jne). Lõigete pealkirjastamine - Vaate suunda ja ühtlasi ka lõikepinna 90° all toimuvat mahapööramist näitavad nooled toetuvad kriipsudele nende valimistest otstest 2...3 mm kaugusel. Nooled peavad olema kriipsudega risti.
siia Sele 29 Sele 29. Vaate suunda näitav nool 1) vaade on peakujutise suhtes nihutatud; 2) vaadet eraldab peakujutisest mõni kolmas kujutis; 3) vaade ei asu peakujutisega ühel ja samal lehel. 28 Sele 30. Peakujutisest paremal ja selle telgjoonega seotud kohtvaade: A – peakujutisest eraldatud vaade; B – osaline vaade Vaate suundi näitavaid nooli kasutatakse koos ladina tähestiku algusest võetud suurtähtedega. Sama täht kirjutatakse vastava vaate kohale või selle alla. Täht-tähise suurus võetakse mõõtarvude kirjast kaks korda suurem. Kui joonisel paiknevad kõik kujutised peakujutise suhtes projektsiooniliselt valel kohal, peavad nad kõik olema tähistatud. Sele 31. Esimese ruuminurga-järgse
annaabi.ee 
