liikumist jpm. ,,Mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega, romaanis ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,Prohvet Maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Mahtra sõja ainestikuga oli Vilde juba varasemalt kokku puutunud. Siis oli teda õhutatud sellest romaani kirjutama. Selle teose jaoks on ta kasutanud nii kuuldusi talupoegadelt, lugenud kohtutoimikuid, erinevaid raamatuid jm. ,,Mahtra sõja" sündmustik algab hilissuvel, jätkub 1857. a kevadel, mil Mahtra mehed saavad teada, et uus seadus on tulemas. Asi lõpeb vastuhakanud talupoegade verise peksuga 1859. a veebruaris Mahtra mõisa põllul, mille rahvas hiljem ristis vereväljaks. Romaani peateemaks on Mahtra ülestõusu kujutamine. ,,Mahtra sõja" ilmumine oli eesti kirjanduses suursündmuseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972; Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966)
varasemalt 59% juhtudest, siis aastatel 1562-1594 langes see 15%-le. Sama tendents jätkus ka 18 saj. See on seletatav asjaoluga, et kohtunikud pidasid piinamise läbi saadud tõendeid siiski ebakvaliteetseteks, lubades nii mõnelgi tegelikul kurjategijal pääseda. CCC oli uuenduslik ka selle poolest, et seadustikus nähti ette raksemate kuritegude puhul nn ekspertidelt saadud tunnistuste kasutamist. Selles valguses uuriti 16 sajandi Frankfurt am Maini linna kohtutoimikuid ja leiti et toona kasutati tapmisjuhtumite puhul surma põhjuse selgitamiseks velskrite konsiiliumi. Raskemates asjades kutsuti konsiiliumi lisaks meditsiinis akadeemilist tausta omavaid isikuid. Kohtuprotsessil osalesid nimetatud isikud ekspertidena kui tunnistajad ning põhistasid oma tunnistusi tõenditega, mis oli saadud siis kas ohvri vaatluste või surnud ohvri keha täieliku või osalise lahkamise tulemusel.
annaabi.ee 
