korrusele. Äraminekul naine lehvitas naerdes K.le. K. jäi koridori seisma, ega saanud aru, kuhu naine viidi. Ta ei suutnud uskuda, et kohtuametnike ruunid asuvad pööningul, aga lähemale astudes ta just seda nägigi. Josef tundis, ennast kohtunikest paremaks olema, sest samal ajal, kui nemad pidid pööningukambrites läppunud õhus ja väikestes tubades aega veetma, oli temal oma suur ruum pangas. Seal samas koridoris kohtus ta kohtuteenriga, kelle naist ta just oli näinud minema viidama. Kohtuteenri kannul, kes lubas talle amtnike ruume näidata, liikus K. mööda kituskest koridori, kus pinkidel istusid mehed, kes paistsid justkui rusutud. Ta rääkis ühega neist, kes esmapilgul ei suutnudki talle midagi vastata, vaid vaatas talle otsa. Kohtuteener lahkus ja K.l hakkas lämbest õhust paha ja ta ei suutnud kuidagi välja saada. Ühel uksel oli viisakas riietuses mees ja naine, kes teda ruumidest välja aitasid. Tema
» hüüdis d'Artagnan otsekui vaimustusehoost haaratuna. Kui vein oleks olnud halb, oleks politseiohvitser võibolla kahelnud dArtagnani siiruses, et aga vein oli hea, siis uskus ta teda. «Mis neetud sigadust te seal tegite?» ütles Porthos, kui politseiohvitser oli oma kaaslastega liitunud ja neli sõpra olid üksi jäänud. «Ptüi, kurat! Neli musketäri lasevad ühe õnnetu kinni võtta, kes kisendab abi järele! AadMk ioob kokku mingisuguse kohtuteenriga!» «Porthos,» ütles Aramis, «Athos juba juhtis sinu tähelepanu sellele, et sa oled lollpea, ja mina nõustun tema arvamusega. DArtagnan, sina oled suur inimene ja kui sa ühel päeval härra de Treville'i kohale asud, siis palun sinu protektsiooni kloostriülema koha taotlemisel.» «Ma ei saa enam millestki aru,» ütles Porthos, «te kiidate dArtagnani teguviisi heaks!» «Muidugi, pagan võtaks!» ütles Athos. «Ma mitte ainult ei kiida tema teguviisi, vaid ka õnnitlen teda sel puhul
annaabi.ee 
