1. Analüüsi objekt I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8398-13 tühistamiseks (nr 3-3-1-30-11) 2. Analüüsi skeem 2.1 Valiku põhjendus On teada, et väga paljud isikud on käinud kohtuteed, et vabaneda Maksu- ja Tolliamet`i (MTA) nõudmistest. Samuti on teada ka seda, et MTA on kaotanud enamus kohtuistungeid. Otsustasingi käsitleda antud kohtuotsust, et näha, mis põhjustel tekkivad MTA-l nõudmised, mis jõuavad kohtupinki. Uurida asja sisu, lähenemist ja tulemust. 2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning
Vaatama sellele andis Vabariigi valitsus 2006. aastal maja Tallinna linnale tasuta üle, kes pidanuks hoolitsema, et majas kultuur ikka püsiks ja samas tagastamine lõpule viidaks. Tallinna linnavalitsus esitas Vabariigi valitsusele ettepaneku jätta maja tagastamata, et seal saaks ka edaspidi kultuuriüritusi korraldada. Samas olid mustpead pakkunud nii linnavalitsusele kui valitsusele juriidiliselt siduvaid tagatisi, et maja saab kasutada kultuuri tarbeks ka edaspidi.Linn alustas kohtuteed, mille tulemusel pole saanud seni õigust ei linnavalitsus ega riik ega ka mitte mustpead kohus käskis teha valitsusel uus otsus ja seda paremini põhjendada. Juunis 2012 tegigi valitsus uue ja väga põhjalikult põhjendatud otsuse, mis võttis arvesse ka mustpeade antud tagatisi maja kultuurilise kasutamise osas. Valitsus leidis, et maja tuleb ikkagi tagastada. Tallinna linn vaidlustas valitsuse otsuse taas. Vaidlused jätkuvad siiani. 2010. aastal kanti Mustpeade
ebapiisavad või ebausaldusväärsed või kui kuriteokahtluse aluseks olevad väidetavad asjaolud ilmselgelt ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele. Vt nt RKKKm 3-1-1-97-13, p 9. Need põhimõtted laienevad ka tsiviilhagi tagamise abinõude kohaldamisele kriminaalasja kohtueelses menetluses. 3-1-1-53-13 (tsiviilhagi otsustamine) Kui kannatanu tsiviilhagi jäetakse pärast pikaajalist kriminaalmenetlust läbi vaatamata ja ta peab alustama uut kohtuteed tsiviilkohtumenetluses, võib see tähendada kannatanu konventsioonijärgsete õiguste rikkumist (vt ka Dinchev vs Bulgaaria, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus 22. jaanuarist 2009. a; RKKKo 3-1-1-6-11, p 19.2). Seetõttu tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel kohtul kaaluda ka tsiviilhagi lahendamise võimalust lõpetatud kriminaalmenetluse raames. 3-1-1-123-13 (tsiviilhagi riigilõiv)
annaabi.ee 
