02.2010.a.) deklaratsiooni punktis B4 ,,C" kutsutakse lepingu osalisi riike otse kohaldama EIK i kohtupraktikat ning juhinduma konventsiooni sätetest. Konventsiooni artikkel 3 sisaldab demokraatliku ühiskonna üht kõige põhilisemat väärtust. See keelab mis tahes tingimusel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest (vt näiteks Labita vs. Itaalia [suurkoda], nr 26772/95, punkt 119, EIK 2000-IV). Sellise kohtustuse olemasolu rõhutab EIK muuhulgas jargmistes kohtulahendites: ,,BROZIJNA vs POOLA" ja ,,FEDCHENKO vs VENEMAA" [b4d] tagama igale isikule, kes väidab põhjendatult, et tema konventsioonis sätestatut õigusi ja vabadusi on rikutud, võimaluse saada tõhusat õiguskaitset riigivõimude, ees, kes pakuvad asjakohasel juhul piisavat heastust ja tegema seda vajaduse korral uute riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutusele võtmise teel, mis võivad
(enne ainult mõisa ees). Just eramõisates. Paljud talupojad hakkavad asjast aru saama nii, et riigi maks on alternatiiv senistele mõisakoormistele. Loomulikult baltisaksa aadlikud seda niimoodi ei mõistnud. Talupojad keeldusid mitmel pool mõisatöödest, et nad ajavad nüüd asju ainult riigiga. Kui mõis sundis talupoegi edasi mõisakohustusi täitma, leiti, et nende kohtustus on suurenenud. Maksus suurus oli 70 kopikat (?). Mõis võtab kohtustuse, et oma talupoegade eest maksab riigile ise. Talupojad said aru, et nende teokoormist on suurendatud, vihastasid. Arusaamatused päädivad mitmete rahutustega. 1784 aasta kevadel ja suvel esimesed rahutused. Kõige aktiivsem Liivimaa Läti pool. Tegemist juba massiliste väljaastumistega. 1784. aasta rahutusi on nimetatud pearaharahutusteks. Mõisa töö jäeti tegemata. Et töö saaks tehtud, tulevad mõisa vene sõdurid. Puudutab Läti ala, aga ka siin osati rahutusi tähele
annaabi.ee 
