Tema sünnivald Tuhalaane oligi üks esimesi valdu, kus kodanlikul ajal loodi Eestimaa Kommunistliku Partei algorganisatsioon, mille asutajaks olid Jaan Tomp ja Ella Karu. Näis, nagu oleks mõnesse maakohta koondunud tavalisest rohkem vaimset energiat. Johannes Semperi sünnimaja, omaaegse pahuvere vallakooli suurtest maakividest ehitatud hoone, mis kannab ukse kohal aastaarvu 1833. Kirjaniku sündimise ajal oli ühes maja otsas kool, teises otsas õpetaja korter ning keskosas kohturuumid. Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud. Seda tuntakse Semperi tammena, mis on elus tänini, hoolimata tormi lõhkumistest ja põletavatest suvekuumustest. Kooliõpetajaperel oli suur aed, peeti ka lehma ja kodulinde, kuid talutööd tavalises mõttes polnud, mistõttu koolirahva elu oli tegelikult erinev harilikust taluelust. Pahuvere koolimajas veetis Johannes Semper üheksa esimest eluaastat. Esimesed
-3-korruseline massivne kelpkatusega ja haritornidega hoone jätkab barokiajastul madalmaades kujunenud linnaplaee traditsiooni. Raekoda oli keskaegsete linnade turuplatsi üheks traditsiooniliseks peakomponendiks. Uhkes raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi aegade vastavalt muutunud maitsele, neid ehitati umber, laiendati ning ilustati. Alumisel korrusel paiknesid tavaliselt kaubakojad, ülal asusid haldus- ja kohturuumid ning kunstiliselt viimistletud esindussaal. Raekeldris hoiti ja turustati veine ja õlut. Tartu piklik, trapetsjas turuväljaks, mille toomepoolsel küljel paikneb raekoda, oli sajandeid endise vanalinna kaubanduselu keskus ja seda kuni 1920-ndate aastateni välja. Turu kitsaskülg ulatus emajõe kui tähtsa veetee lähedale, turu juurde usubus tiia manatee. Kirjalikud teated tartu raehoone olemasolust ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Tõenäoliselt paiknes ta siin ka varem nau teisteski
annaabi.ee 
