paremas käpas. Saaremaal jääb vapp selliseks, nagu ta ajalooliselt oli. Vapil viis tähte DWGBE. Ei viita üldsegi Saaremaale, vaid hüüdlause, mis tähendab ,,Jumalasõna jääb igaveseks" vms. 23.09.2009 Kohtu- ja õiguskorraldus 18. sajandil Friedrich Georg von Bunge. Õigusteadlane-ajaloolane. Paljude õigusajalooliste kogumike koostaja. Kogus kõikvõimalikke vanu õigusakte. Püüdis neid ka tõlgendada, lahti mõtestada. Süsteem jääb kehtima kuni 1889. aasta kohtureformini. 1710. aasta kapitulatsiooni ja 1721. aasta rahulepinguga paika pannakse, jääb seega väga pikaks ajaks püsima. Selgelt seisulik kohtusüsteem, tagatud kapitulatsioonide ja rahulepinguga. Sellega tagati saksa rahvusest kohtunikkond ja kohalik vana Liivimaa kohtumenetlus, protsessiõigus, kohtukorraldus. Üks erandlik periood siia vahele jääb asehaldusaeg (1783-1796-97). Üks oluline erinevus varasema, 17. sajandiga, on see, et varem oli
mõisnikul kaasistujad( hirsnikud), arutluse all peaasjalikult tsiviilasjad. Vaidlused tp endi vahel. Tp otsustamisõigus erinev. Varem ka kriminaalasjad nende kompetentsi all. 3) Tln linna kohtusüsteem, tegutses vabalt ja teistes sõltumatult. Linna elanikud ja kodanikud jäid selle jurisdiktsiooni alla. vaimulikud ei kuulunud linna õigusmõistmise alla. Sünnib 13 sajandil, muutumatult läheb edasi kuni19 saj kohtureformini. I instants oli alam e foogtikohus. Eesistuja foogt, kuid ka teise linnaelanikke selle töösse kaasatud. Selle pädevuses lihsad mittekriminaalasjad. mitmed võlaküs ja arusaamatused, pärandiküs jms. II astme kohus oli Ülemkohus e raad ise. Rida asju, mis tulevad otse ülemkohtu kompetentsi( kriminaalasjad enamasti). Nt tsiviilasjad olid võla ja kaubandusasjad, pärandus, eeskosteajsad,kinnisvaraülekanded, objektide, maade/alade rentimine