(usu õ p etu s el e ) , lisandu sid islami se a d u s (sariaat) ja p ärimu s( s u n n a ), kuid ka araabia kirjandu s ja loogika. Koraani olulisuim sõnu m seisn e b allahi kõikvõim s u s e s ja armulikkus e s . Inimen e on allahi loomingun a ole m u s e lt hea, kuid üks inglitest, kes ke eldu s aada m at teenim a st ja kellest sai se et õttu saatan, ahvatleb inime si halvale. Viims el kohtup ä ev al loodu s hävib, m er e d ke ev a d üle, mä e d varis ev a d põrmu ja surnud tõus ev a d haua st. Siis ei aita keda gi ei tema enda ega suguv õ s a rikkus eg a võim. Head määrataks e taeva s e s s e õndsu s e s s e . Halbad el e saava d osak s põrgu piinad nad kõrb eva d tules, sööva d kibedaid vilju, peava d joom a ke ev at vett.
�Jumalik kom��dia�. Marten de Vos kujutab seda j�ulist episoodi suure fantaasiaga, keskendudes tunglevale inimhulgale, andes meisterlikult edasi figuuride liikumise r�tmi, vastandades oskuslikult �patuse� ja ��iglase� koloriidi, tuues v�lja nende tegelaste erisuse. Teose ��rmiselt d�naamiline kompositsioon ja erinevatest vaatepunktidest maalitud perspektiivid loovad illusiooni maailmade segunemisest keskse jumaliku taeva avanemisel, kohtup�eval, mille eest kellelgi pole p��su. Teos veenab selle vaatajat j�lgima oma tegusid ja nende vooruslikkust. V�rreldes teiste Marten de Vosi tuntud samateemaliste t��dega, n�iteks Hispaanias Museo de Bellas Artes de Sevilla muuseumis asuva teosega, mis on dateeritud aastaga 1570, v�ib sellelt pildilt leida samu inglite, deemonite ja inimeste figuure. Viimsep�evakohtu teemat on kunstnik k�sitlenud korduvalt, kuna see sobis katoliiklastest