Algselt kuulusid sinna need roomlased, kes olid piisavalt jõukad, et hankida endale ratsahobune ja teenida sõja korral ratsaväes. Kuid ratsanikeseisus kaotas juba varakult oma sõjalise tähenduse ja hakkas tähistama lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ka ratsanike seas suurmaaomanikke. Kuid senaatoritest erinevalt tegelesid ratsanikud sageki ka kaubandusega ja sageli pärinesid nende hulgast impeeriumi rahaasjadega tegelevad riigiametnikud. Ka kohtunikuametisse määrati sageli just ratsanikke. Senaatorid ja ratsanikud moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ja maal elavad vabad talupojad ning rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes kõige enam kindla ja püsiva elatiseta proletaarlaste hulk. Nad kõik olid rooma kodanikud. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori
ettevalmistusteenistus kohtunikukandidaadina. Ettevalmistusteenistuse eesmärk on anda kohtunikukandidaadile kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumus ning selgitada, kas kohtunikukandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks. Ettevalmistusteenistusest võidakse kohtunikueksamikomisjoni põhistatud otsusega vabastada isik, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kelle puhul komisjon kahtluseta leiab, et varasem kogemus lubab isikul kohtunikuametisse asuda ilma ettevalmistusteenistust läbimata. Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. Avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi kontrollib kohtunikueksamikomisjon. Samuti viib komisjon läbi vestluse kandideerija isikuomaduste hindamiseks. Kohtunikukandidaadi nimetab ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul.