selle teatavaks eksamineeritule. Vabariigi President nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. Selleks teeb ettepaneku Riigikohtu üldkogu, kes on eelnevalt ära kuulanud selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu üldkogu määrab kohtuteenistusse esimese ja teise astme kohtuniku ning määrab ka kohtumaja, millest saab kohtuniku alaline teenistuskoht (Kiris 2009). 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik Kohtunikuabikandidaat läbib ühe aastase ettevalmistusteenistuse ning sooritab eksami kohtunikuabikomisjoni ees. Maakohtutes osalevad õigusemõistmisel seaduses ettenähtud juhtudel ja korras rahvakohtunikud, keda varasemalt nimetati kohtukaasistujateks. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikelegi välja arvatud kõrghariduse nõue ja neil on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused
esitatakse samad nõuded, mis kohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on neil kohtunikega võrdsed õigused. Rahvakohtuniku nimetab kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. 3. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Ettevalmistusteenistus algab justiitsministeeriumi poolt avaliku konkursi väljakuulutamisega. Kohtunikukandidaat läbib 2-aastase teenistuse, kohtunikuabikandidaat 1-aastase teenistuse. Nad sooritavad kohtuniku(abi)eksami vastavalt kohtunikueksamikomisjoni või kohtunikuabieksamikomisjoni ees. 4. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Kohtute põhiülesanne on õigusemõistmine. 5. Iseloomustage kohtunike üldkogu, kohtunike täiskogu ja kohtunike nõukogu. Kuidas need moodustatakse, kes neid juhib, mida nad arutavad? Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi
annaabi.ee 
