kutsutakse magmakolleteks. Kesklõõr ühendab magmakollet vulkaani tipukraatriga. Mõnedel vulkaanidel on ka külglõõre. Vulkaanidest väljapurskavad aur, tuhk ja gaas võivad tõusta kõrgele õhku. Mõnikord vajub see pilv alla, muutudes ohtlikuks püroklastiliseks vooluks, kuumaks gaasi-, tuha- ja pimsipilveks, mis liigub erakordselt kiiresti mäest alla, põletades kõik oma teel. Maa umbes 1400st aktiivsest vulkaanist asub enamik kahe maakoorelaama kohtumiskohal. Kui tihedama ja raskema ookeanilise laama serv põrkab vastu kergemat, maismaalist laamat, sukeldub raskema laama serv kergema alla. Seda nähtust kutsutakse subduktsiooniks. Osa sukeldunud laamaservast sulab magmaks, kerkides siis kuumade, paisuvate mullidena ülespoole, et murda lõpuks tee läbi ülalasuva laama pinna. Kui kaks laama teineteisest eemalduvad, tekivad maakoorde praod. Kui need praod tekivad ookeanipõhja, tõuseb magma
Et mõni osalise nahka pugenud kõrvaltegelane teda selle eest kohtusse ei saaks anda: liiga tõeline, liiga valus tundub. Viiding teeb seda, mida kirjandus tema arvates peab tegema: ta ei lahuta meelt (kui, siis väga veidral, perverssel moel), vaid lahkab seda, uurib me meeletuse lätteid ja konfigureerib süümesätteid. See on korraga materjal, mida on raske ilma ettevalmistuseta vastu võtta, ja samas midagi, mida inimesed peaksid lugema, mille üle mõtlema, et tol elu ja kunsti kohtumiskohal hulbiks 1 Autor: Kalev Kesküla (22.02.2006)Tuum, 2005. 83 lk. 5 meremärke, et me julgeksime rääkida neist asjust, mis kõige valusamad, piinlikumad, sarjatumad ja varjatumad. Elo Viiding pole juba jupp aega avaldanud raamatut, mille tekstid neid valupunkte ei riivaks, ei häiriks, ei raputaks, ei puudutaks. Aga tos peaaegu otsekõneta esseistlikus, kohati
annaabi.ee 
