EESTI KRIMINAALPOLITSEI Sügisel 1919 esitas kohtuminister J.Jaakson Vabariigi Valitsusele kriminaalpolitsei asutamise seaduse eelnõu. Seadus võeti vastu 05.jaanuaril 1920. Selle seaduse järgi oli kriminaalpolitsei ülesanne spetsialiseerumise põhimõtet järgides üksnes kuritegude avastamine (selleaegse kõnepruugi järgi - kuritegude avalikuks tegemine). Kriminaalpolitsei korraldamisel loodi kriminaalpolitsei peavalitsus ja kohtadele 12 kriminaalpolitsei osakonda. Peavalitsus allus kohtuministeeriumile. Seda juhtis J.Kuus endisest kriminaalmiilitsa peavalitsusest. Kriminaalpolitsei peavalitsuses moodustati 1920. Aastal ka kuritegevuse statistika ja karistusteadete toimkonnad. 1920.aastal oli Eestis 285 kriminaalpolitseiametnikku. Lisa 7: "Tabel politsei koosseisude kohta 1919.a. kuni 1933.a" Äsjaloodud kriminaalpolitseil polnud nõutavat erialast ettevalmistust ega ka praktikat. Ka ei tuntud oma tööpiirkonda. Ainult mõni üksik oli töötanud varem Tallinna või Tartu
oktoobril 1921. RT 1921, 103, 221. · Seadus kohtuministeeriumi koosseisu muutmise kohta. RT 1921, 87, 146. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 204. · Seadus vangimajade peavalitsuse ja temale alluvate vangistusasutuste ametnikkude ja konvoiiride riiete, jalanõude, sõjariistade ja rakmetega varustuse kohta. RT 1921, 87, 147. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 243. · Seadus kohtuministeeriumile 10.000.000 marga suuruse erakorralise krediidi määramise kohta liikumata varanduste omandamiseks. RT 1921, 87, 148. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 239. · Seadus rahaministeeriumi 1921 a. kulude eelarve muutmise asjas. RT 1921, 87, 151. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 215. · Ajutine määrus ohvitseride ja sõjaväeametnikkude korteri, kütte ja valgustuse asjus. RT 1921, 87, 163
1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44 5. Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK. Piiskop, metropoliit · Mai-juuni 1917 Tartus I eesti kirikukongress Jätta alles TÜ usuteaduskond
annaabi.ee 
