· Juhtiv osa riigi valitsemisel pidi kuuluma parlamendile · Kaotada monopolid · Sooviti südametunnistuse vabadust Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik · Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees · Vandemeeste kohtuloomine 1.3 Valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant. Sellise nimetusega väljendati inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustajate jaoks oli kõige tähtsamaks inimmõistus ja nad uskusid, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Volitaire Ta pidas peavaenlaseks katoliku kirikut. Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Rõhutas isikuvabadust
See eeldab süsteemi läbimõtlemisest. Presidendil on pigem selline asendusfunktsioon, ta ei pruugi olla eriti aktiivne. Kui president valitaks otse rahva poolt, peab olema mehhanism, mis puhuks, kui president põhiseadust rikub, kõrvaldaks ta ametist. Kust tuleksid kandidaadid? Presidendi valimise olemus muutuks täielikult, kuni tekiks kultuur. Oleks palju mittetõsiseltvõetavaid kandidaate. Demokraatia ei tohiks olla lämmatatud. · Põhiseaduse kohtuloomine oli algatatud Lennart Meri poolt. See muudab meie Riigikohtu olemust. Riigikohtu liikmed on sõltumatud, eluaegsed. · Rahva algatus. See on probleem, kui vaatame 1932-33 aasta sündmusi. Kaotati ära demokraatlik põhiseadus, asendades selle diktatuuri võimaldava põhiseadusega, mida kasutati kohe ära, saabus vaikiv ajastu. Algatamine ei ole probleem, iga Riigikogu liige võiks algatada seaduse. Küsimus on poliitilises enamus. Algatus on puhas demagoogia. See loob faktilise
annaabi.ee 
