Eestis ja ka üldiselt Euroopas polügaamiat ei tunnustata. Nii Eestis kui välisriigis sõlmitakse abielud sõlmimise riigi õigusega ettenähtud korras. Täidetud peavad nii vorminõuded kui ka eelduseid (sisu), vastasel juhul võib toimuda abielu kehtetuks tunnustamine.Abiellujatel peab olema võimalik abielluda nii elukoha- või kodakontsusriigi kohaselt kui ka abielu sõlmimise riigi siseriikliku õiguse kohaselt. c)Lahutus-jagunevad kohtulikeks(USA, Prantsusmaa) ja kohtuvälisteks(Jaapan,Iirimaa). Inglismaal tunnustatakse siseriiklikult vaid kohtulikke ja vaid teatud tingimustel kohtuväliseid. Eestis tunnustatkse mõlemaid.Reeglina taotletakse lahutust abikaasade elukohariigis ja elukohariigi õiguse alusel. Kui abielu lahutatakse selle riigi õiguse kohaselt kus nad viimasena koos elasid, siis pole vaja, et mõlema kaasa elukohariigi õigus lubaks lahutamist, kuid
on märgatavalt suurem ja aktiivsem roll. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, seega on kohtul võimalik koguda tõendeid, sest kohtul on kohustus kaitsta avalikku huvi (vt uurimispõhimõtet). Uurimispõhimõtte kohta on riigikohus sedastanud järgmist oma lahendis 3-2-1-65-09. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohtulikeks erimenetlusteks on ka näiteks eraldi seadusega reguleeritud pankrotmenetlus, saneerimismenetlus ja võlgadest vabastamise menetlus. Hagita menetluses saab asja arutada siis, kui selleks on vastav norm materiaalõiguses, muul juhul on võimalik õigusi kaitsta hagimenetluses. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-141-06 leidnud, et vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel
annaabi.ee 
