Oli küll kõrgem diivan, oli määratud ministrite, riiginõukogu -, ülemkohtu liikmete ja peaprokuröri süütegude menetluseks. 1961 k – koosneb 6 osast, 157 sätet. Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele Türgi Suurele Rahvuskogule. I koda – 450 liikmeline rahvuskogu, II koda – 165 liikmeline vabariigi senat. Rahvuskogusse kandideerimiseks pidi olema vähemalt 30 ja oskama lugeda ja kirjutada. Rahvuskogusse ei tohtinud kandideerida avalikusektori töötajad (sõjaväelased ja kohtuliikmed). Vabariigi senati liikmeist olid rahvusliku komitee liikmed ja ekspresidendid eluaegsed liikmed. 15 liiget määras president ja ülejäänud valiti. Presidendi poolt määratavad olid oma ala spetsialistid. Vabariigi senatisse kandideerimisel pidi olema 40 ja kõrgharidusega. Rahvuskogus vastuvõetud seadus 13 suunati senatisse. Senati nõusolekul saadeti presidendile kinnitamiseks. Kui senat
Sellega püütakse saavutada seda, et konstitutsiooni tõlgendamine ei muutuks jäigaks ja ei jääks ajale jalgu. Konstitutsiooniliste kohtute moodustamiseks on mitmeid mooduseid -- üheks on selle liikmete valimine või nimetamine parlamendi poolt, nii moodustatakse näiteks Saksa konstitutsiooniline kohus. Omapärane on siin see, et parlamendi alamkoda ei vali kohtunikke otse. Ta valib 12 valijameest ja need omakorda valivad kohtuliikmed, kusjuures vaja on 2/3 häälteenamust. Ülemkoda valib kohtuliikmed otse ja vaja on 2/3 häälteenamust. Küllalt sageli kasutatakse vastava organi liikmete valimist (nimetamist) erinevate võimuharude poolt, näiteks Prantsuse konstitutsiooninõukogu 3 liiget nimetab vabariigi president, 3 liiget Rahvuskogu esimees ja 3 liiget Senati esimees. Seejuures kuuluvad ametikoha järgi konstitutsiooninõukokku kõik endised presidendid. Itaalias ja
annaabi.ee 
