Normikontroll: Abstraktne normikontroll ja konkreetne normikontroll. Abstraktse kontrolli ese on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Seaduse kontroll kogu ulatuses. See on omakorda jaotatav proaktiivseks ehk ennetav, nt vabariigi president ja reaktiivseks ehk pärast seaduse jõustumist ehk õiguskantsler. See tekib konkreetse õigusvaidluse pinnalt- konkreetne. Asjasse puutuv seadus! Konkreetne normikontroll on kõige relevantsem eesti seaduses. 4. Individuaalkaebus: Normikaebus ja kohtulahendikaebus. Normikaebus on esitatud normi vastu. Kui parlament võtab vastu seaduse ja isik leiab, et see rikub ta õiguseid, siis saab minna ja kaevata seda. Teine, kui isik leiab, et viimase astme lahend on põhiõigusi rikkunud. 5. Muud: Meil on nt mitte ehtsad valimiskaebused. Erakonna keelustamismenetlus. Tasandi järgi: Riiklik järelevalve. Supranatsionaalne järelvalve- seob riigi kodaniku otse. Rahvusvaheline järelvalve- on nõrk, eeldab, et riik tunnustav rahvusvahelist institutsiooni.
reaktiivseks, mis leiab aset pärast seaduse jõustumist. Konkreetne NK esemeks on küsimus, kas konkreetses kaasuses asjassepuutuv seadus on asjaga puutuvas ulatuses PS-ga kooskõlas. 4. Individuaalne põhiseaduslik kaebus: Individuaalne põhiseaduslik kaebus on eraisiku erakoraaline põhiõiguslik õiguskaitsevahend tema põhiõiguste kaitseks. Liigid: (1) normikaebus ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms. IV PSJV plussid ja miinused + - PS pole ainult pädevus, menetlus ja vormi RK väljendab rahva võimu, PSJV otsus on selle reeglid, vaid ka materiaalsed põhimõtted vastu
annaabi.ee 
