Eelnevalt oli ta öeknud, et see keda ta suudleb ongi Jeesus ja et too tuleb kinni võtta. Nii tehtigi. Juudas läks Jeesuse juurde ja suudles teda. Jeesus võetigi kinni. Tänapäeval hea näoga käkikeeramine, reeturlik tegutsemisviis. · Juuda seeklid Juudale lubati Jeesuse äraandmise eest raha. Rahaks olid sel ajal seeklid. Juudale lubati kolmkümmend hõbetükki (seeklit). Juuda seeklid on must raha. · Kolgata tee Kui Jeesus oli kinni võetud viidi ta kohtukotta. Tema riided võeti ära ja ta riietati purpurmantlisse. Talle punuti kibuvitstest kroon, anti paremasse kätte pilliroog, heideti tema ette maha ning naerdi tema üle. Tema peale sülitati, ta peksti läbi ning talle joodeti sisse sapiga segatud viina. Peale seda sunniti teda oma risti kandma. Nad suundusid Kolgata mäele. Kolgata tee on üliraske ja kohati isegi võimatu ülesanne. · Oma risti ise kandma Jeesus pidi ise Kolgata mäele minnes kandma oma risti
peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Ringkonnakohtu otsuste peale, mis olid tehtud II astme kohtuna, võis esitada edasikaebusi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Kohtukoda oli Eesti Vabariigi kõrgem üldkohus, mille jurisdiktsioon haaras kogu riigi
peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Ringkonnakohtu otsuste peale, mis olid tehtud II astme kohtuna, võis esitada edasikaebusi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Kohtukoda oli Eesti Vabariigi kõrgem üldkohus, mille jurisdiktsioon haaras kogu riigi