Ostueesõigus: kinnisasja omanikul on piirang peal, kellele ta saab asja müüa. Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30
Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohus on eeskätt kohtuvõimu institutsiooniline kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli terminit „kohus“. Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis:
Rahvakoosolekul hääletamisega valiti ainult sõjalised ametid, kelle seas tähtsamad 10 strateegi. Strateegiametisse pääsesid seetõttu ainult tuntud ja enamasti suursugust päritolu mehed, samal ajal kui loositavad ametid, nagu ka nõukogu liimekohad, täideti paljuski lihtsate ateenlaste poolt. Valdavalt lihtinimeste hulgast pärinesid ka igal aastal ametisse seatud 6000 kohtunikku, kelle hulgast komplekteeriti väiksemad, kuid siiski enamasti mõnesajaliikmelised kohtukoosseisud konkretseeteks protsessideks. Kohtute eesistujate ja eeljuurdluse korraldajatena toimisid peamiselt arhoonid. Ateena demokraatia põhines seega kodanike otsesel osalemisel riigi valitsemises. Ateenlased ise moodustasid oma riigi ja hoolitsesid selle eest, et võim jaotuks kodanike vahel võimalikult võrdselt. See ei takistanud siiski rikaste ja suursuguste domineerimist poliitililises elus. Neil puudusid küll seaduslikud eesõigused (Soloni seadustest
annaabi.ee 
