ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine ajas) logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias, audioloogias kohtufoneetikas (nt kurjategija hääle tuvastamine) muusikaakustikas kõnetehnoloogias (kõne automaatne äratundmine, kõnesüntees, kõneleja automaatne tuvastus, tehismuusika, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele, abivahendid pimedatele) jne. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga
Foneetikute tegevusalad Eri keelte häälikud Eri keelte prosoodianähtused Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired Ortoeepia (= keele õige hääldus) Kõnetehnoloogia Foneetika rakendusviisid Logopeedia ehk kõneravi Lavalise kõne õpetamine näitlejatele, lauljatele Pedagoogika, nii ema- kui võõrkeele õpetamisel Kõnekunsti (= retoorika) õpetamine Hääleravi Kohtufoneetikas kõnetuvastamiseks helilindilt Kõnetehnoloogias kõnesüntees, -tuvastus ja kõnelejatuvastus Kõneelundid Kõneelundeid (= kõneaparaat) on vaja kõne loomiseks. Hingamiselundid – hääle tekitamine ja vajaliku õhuvoolu tagamine. Nina, hingetoru ehk trahhea, 2 kopsutoru ehk bronhi, 2 kopsu, vahelihas ehk diafragma Hingamise3 faasi: sissehingamine (aktiivne hingamisfaas; vahelihas tõmbub kokku, roided tõusevad, mis
annaabi.ee 
